RAIVO VARE aruteb EPL-is: Laste valijahäälest ja ühiskonna sihist Jul 06
Noor Eesti · Kommentaarid: 0Mõte on mul le sümpaat ne. Sa mal ajal teeb nuk raks põhjen dus, et po lii ti kud ei pöö ra pii sa vat tä he le pa nu noor te le ja tu le vi ku le, küll aga va li jas kon na ena muse moo dus ta va le jär jest va na ne va le ühis kon nao sa le ja sel le nõud mis te le. Se da tu le vi ku ar velt.
Si su li selt on te gu meie po lii ti ka vae sus tun nis tu se ga. Tõeli sed rii gi me hed ja -nai sed peak sid ole ma võime li sed vaa ta ma tu le vik ku ja mit te piir du ma jooks va kon junk tuur se po liit kaup le mi se ga. Ilm selt rii gi ja ühis kon na tu le vi ku pä rast muret se vad Noor Ees ti init siaa to rid po le eri ti veen du nud, et see on meil võima lik, en ne kui muu de tak se po liit me haa ni ka aluspõhimõtteid. Ühis kon na va na ne mi sega kaas ne vad näh tu sed ja mõju po lii ti ka le po le mi da gi ori gi naal set ega Ees ti le ainuo mast. Ole me Eu roo pas ja Eu roo pat ni me ta tak se gi maail ma naut le vaks vana de ko duks. Oma maa nur ga aja loo spet sii fi ka tõttu ole me ju ba siin gi hil jaks jäänud...
En di se rii giõigu se as ja tund ja na on mul siis ki kaht lu si Noor Ees ti idee el lu vii mi se võima lik ku ses va li misõigu se re for mi mi se kau du. Rii giõigu se sei su ko halt ja puhtteh ni li selt rää ki des on prae gus te po lii ti ku te ar ro gant se ja kon junk tuur se te ge vuse põhju seks mit teim pe ra tiiv ne man daat. Se da sõltu ma ta nen de va li jas kon na gru piee lis tus test. Põhimõtte li selt an naks ki kõige sel ge ma efek ti se ni se va limissüstee mi muut mi ne, aga na gu ju ba öel dud, sel le võima lik kus se on mul praegu vä he us ku.
Alternatiivsed võimalused
Las te le hää leõigu se and mi se le on pa ra ku mit meid vas tuv äi teid – nii puht fi lo soofi li si, rii giõigus lik ke kui ka de mok raa tia teoo riast tu le ne vaid. Kui gi mul le meeldiks, et neid po leks. Rat sio naal se ini me se na teek sin et te pa ne ku kaa lu da ka muid, al ter na tiiv seid mee to deid, mis küll po le nii üksühe selt im pe ra tiiv sed, kuid mis kaht le ma ta ma huk sid iga su gus te tra dit sioo ni lis te eu ro pot sent rist li ke skeemi de Prok rus te se sän gi ja saak sid toi mi da muu de teo ree ti lis te dis kus sioo ni de tule mus test sõltu ma ta.
Rat sio naal ne oleks alus ta da liht sa test eel dus test. Ülal pee ta va te arv, kel lest suure ena mu se moo dus ta vad va ne maea li sed, üle tab Ees tis lä he ma kümnen di jooksul ülal pi da ja te ehk ak tiiv ses tö öeas ole va te ühis kon na liik me te ar vu. See ga ise gi ole maso le va ela tus- ja ühis kond li ku rik ku se ta se me hoid mi seks tu leb ees ti maalas tel (NB! just ees ti maa las tel, mit te ai nult eest las tel – see on pa ra ta ma tu valik) pin gu ta da roh kem kui se ni. Mak ro ta san di ma jan dus te ge vu ses, mil lest toi tub ko gu sot siaalsfäär ja rii gi hal dus, tu leb luua suu re mat li sandväär tust. See elemen taar ne aru saam eel dab, et me pea me eelkõige sti mu lee ri ma kon ku rentsivõime li se mat, kõrge mat li sandväär tust toot vat ma jan du sa ren gut. Aga see on tei ne tee ma. Muu seas, Soo mes on väl ja ar vu ta tud, et ai nuüksi se ni se ela tus tase me säi li ta mi seks on neil vars ti va ja meie ga pal jus ki sar na se de mog raa fi li se olu kor ra tin gi mus tes im por ti da ku ni 50 000 (viiskümmend tu hat!) paa ri töökä si aas tas. Ja Soo met ei saa süüdis ta da las te ja noor te vas tu il mu ta ta vas poliitükskõik su ses, na gu se da saab te ha Ees ti pu hul.
Nii siis, tu leks ra ken da da abinõusid, mis li saks kva li fit see ri tud tööjõu toot mi se le ja im por di le võimal dak sid sti mu lee ri da ela nik kon na taas toot mi se kas vu. Kõik sündi must toe ta vad ma jan dus re gu lat sioo nid olek sid siin omal ko hal: ala tes ema pal gast, isa puh ku sest ja muu dest, prae gu seks krii si tin gi mus tes ju ba unustu sehõlma jäänud või po liit kaup le mi se ob jek tiks muu tu nud abinõudest.
Mi nu ar va tes oleks ots tar be kas ra ken da da las te juur de kas vu toe tu seks eelkõige mak su po lii ti li si abinõusid, täien da des neid toe tus te süstee mi ga, mis on võrd susta vat laa di ja võima li kult täp selt suu na tud (à la ra nit sa- või koo liõpi ku te toe tus vä hem kind lus ta tu te le), ning üldi se mat laa di toe tus meet me te ga, na gu las teaiakoh ta de ja nen de ka su tus toe tus te kind lus ta mi se ga iga le (!) lap se le.
„Endale elajad”
Las te tus mak su vas tu on Ees ti mee dias võetud räi gelt sõna just de mok raatiatõlgen dus te le toe tu des, unus ta des, et las te tu te ülal pi da mi se so li daar ne kohus tus lan geb just tu le va se le põlve le. See ga ri ku vad „en da le ela ja d” igal ju hul va ne ma te õigu si, kui nad nõua vad so li daar set ülal pi da mist. Isea si, kui nad kindlus tak sid oma pen sio nipõlve väl jas pool so li daar set süstee mi ehk esi mest ja teist pen sio ni sam mast, näi teks spet siaal se pen sio ni kind lus tu se või ula tus li ku ma kolman das se pen sio ni sam bas se pa nus ta mi se ga. Kuid see juu res ei peaks rii gi pool set toe tust ole ma ja esi mes se kah te sam bas se nen de mak seid ei kaa sa taks.
Ma jan dusk riis on sel gelt esi le too nud va ja du se vaa da ta üle ko gu Ees ti mak su polii ti ka mu del. Ilm selt po le meil pää su ei et te-võte te tu lu mak su taas ta mi sest ega erai si ku te tu lu mak sumää ra tõst mi sest. Küll aga võiks riik ra ken da da tul mak susoo dus tu si las te va ne ma te le nii las te ar vu kui ka nen de hu via ren du se ja eri ti hari du se toe tu seks.
Ka et tevõte te tu lu mak sult võiks va ne ma te le keh tes ta da soo dus tu si las te ha ridu se või hu via ren du se tar beks. Ma saan aru, et igaüks ta haks rää ki da konk reetse test ar vu dest ja mää ra dest, aga ar van, et täht sam oleks lep pi da kok ku põhimõtted. Se da kind las ti era kon naüle selt, fik see ri des sel le vas ta vas rah vus li ku kok ku lep pe laad ses le pin gus ning jät tes vaid lu sed konk reet se te ar vu de üle ajas muu tu va te le võima lus te le vas ta va kal ku lee ri mi se ja jooks va po liitvõit lu se ob jektiks. Ai nuüksi sel lis te põhimõte te dek la ree ri mi ne loob po si tiiv se ma õhk kon na ja jul gus tab noo ri lap si saa ma.
Paar näpunäidet meediale
Kind las ti tu leks va bas ta da las te le suu na tud hea te ge vus kam paa niad ja üri tu sed iga su gus test rii gi mak su dest. Hirm mak su va bas tu se ku ri tar vi ta mi se ees on vaid pelk et tekää ne lais ka de le mak suad mi nist raa to ri te le.
Last but not least, ühis kon na hoia kuid ku jun dab vä ga suu res ti ar va mus liid ri te ees ku ju. Ar va mus liid reid too dab mee dia. Oleks hea, kui mee dia pea voo lu sõnumi te kesk mes se tõste taks po si tiiv ne lap se saa mi se ja -kas va ta mi se te maa ti ka. Aga just po si tiiv ses võtmes! See eel dab nii mee dia si sest kor po ra tiiv set kok ku lepet kui ka sel leks kut su tu te-sea tu te ja eelkõige en tu sias ti de prog ram mi list lä hene mist. Iga po lii ti kut ja ot sus ta jat tu leks pi de valt ja süste maa ti li selt ava li kult hin na ta sel le jär gi, mi da ta on te ge li kult meie las te heaks tei nud.
Usun, et kui ra ken da taks kõiki siin ni me ta tud, aga ka ot se selt ni me ta ma ta maksu po lii ti li si reaal ma jan dus lik ke ja sa mas ühis kond lik ke abinõusid, siis po leks va ja mu ret se da, et tu le vi ku hääl ei kos ta po lii ti ku te ni. Neil liht salt oleks ka su lik ja loo de ta vas ti edas pi di ka har ju muspä ra ne se da tä he le pan na ning püüda hää li sisu lis te te gu de ga, aga mit te for maal se te loo sun gi te ga.
Allikas EPL, http://www.epl.ee/artikkel/472794
Kommentaarid: 0