KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED
Küsimus: Kas me tahame anda hääleõiguse otse lastele?Vastus:Ei. Lapsed võrdsustatakse täiskasvanutega, aga laste esindamine valimispäeval jääb nende vanematele või seaduslikele eestkostjatele.
Küsimus: Kas see rikub demokraatia põhimõtteid?
Vastus:Ei. Demokraatia põhimõtteid rikub hoopis praegune korraldus, kus neljandikul meie elanikkonnast puudub mõju poliitilistele protsessidele.
Küsimus: Kas lapsevanemad / eestkostjad saavad teiste elanikkonna rühmade arvelt eesõigusi?
Vastus:Ei. Lapsevanemad / eestkostjad on võtnud lapsi sünnitades / neid eestkoste alla võttes suure vastutuse ja koorma.
Küsimus: Kes peab saama õiguse lapse esindamiseks valimispäeval?
Vastus: Selle õiguse saab see inimene, kelle nimele laekub igakuine lapsetoetus, mis praegusel hetkel on 300 krooni.
Küsimus: Kui see igakuine lapsetoetus peaks kaotatama, kes siis esindab last?
Vastus: Juba selline küsimusepüstitus näitab, et lastega perekonnad on ohustatud. Kui praegune lapsetoetuse süsteem peaks tühistatama, siis korraldatakse lapse esindatuse alused mingil muul moel.
Küsimus: Kas me ei karda, et perekondade sees võib puhkeda tüli lapsevanemate vahel, kes nimelt saab õiguse lapsi poliitiliselt esindada?
Vastus: Lapsevanemad jõuavad kokkuleppele, kes läheb kooli lapsevanemate koosolekule, nad jõuavad kokkuleppele, millise nime nad oma lapsele panevad. Me usume, et nad suudavad jõuda kokkuleppele ka selles küsimuses.
Küsimus: Kas me ei karda, et elanikkonna erinevad rühmad võivad hakata taotlema lisaõigusi lähtuvalt nende varanduslikust, vanuselisest või hariduslikust seisust?
Vastus: Kuna meie põhimõtteks on „üks inimene – üks hääl”, siis sellega on kõik öeldud. Kinnisvara, haridus, elatud aastad ega ükski teine kaalutlus ei tule demokraatliku valimisprotsessi muutmisel kõne alla. Valimisõiguse laiendamise aluks saab olla vaid inimene.
Küsimus: Kas me ei karda, et lapsevanematega hakatakse poliitiliselt manipuleerima?
Vastus: Meie arvates on lapsevanemad kõige raskemini manipuleeritav elanikkonna rühm. Lapsevanemaid ei saa mõjutada ühekordse toetusega või meeleheaga, lapsevanemad vajavad terviklahendusi ning programme.
Küsimus: Kas me ei karda, et lapsevanemad muutuvad liiga mõjukaks valijaskonna rühmaks?
Vastus: Me ei karda, me loodame seda. Me soovime laste toomist ühiskondliku elu keskmesse.
Küsimus: Kas me ei karda, et suuremate (puberteedijärgsete laste) poliitilised vaated ei kattu nende vanemate vaadetega, mistõttu noorte põlvkond sattub vastuollu vanemate põlvkonnaga; kas me ei karda seda, et vanemate poliitiliste eelistuste pealesurumine lastele tekitab uut ebaõiglust?
Vastus: Me ei eelda sellise vastuolu teket. Me teame, et vanemate tahtel sünnivad nende laste elus väga põhimõttelised muutused. Näiteks elukoha valik või kooli valik.
Me peame võimalikuks valimisea langetamist 16 eluaastani, andes sellega noortele võimaluse omaenda poliitiliste vaadete teatavakstegemisel.
Me arvame, et vanemad / eestkostjad võivad ja isegi peavad kuni 15 aastastelt noortelt / lastelt küsima nende arvamust, kuid lõpliku otsuse langetab ikkagi täiskasvanud inimene.
Me lähtume teadmisest, et vanemad hoolivad oma lastest ja et nad tegutsevad laste huvides parimate kavatustega.